Padjakatted ja kannusoojendaja

Õnneks on nüüd õues sügis. See tähendab, et ma saan olla süümepiinadeta toas ja teha tubaseid asju. Õmblesin vahepeal veidi.

Kannusoojendaja presskannule

 padjakatted

 Suured said sellised enam-vähem tavalised, nunnud. Väiksed said minu jaoks uues lapitehnika stiilis - palkmaja tehnikas. Ma olin selles tehnikas pilti näinud ja hakkasin arendama. Hakkas väga meeldima.

Hetkel on juba uued asjad käsil. Ja homme saab kangapoodi juhhuuuu...

Sügistööd aias

Avastasin, et sügis on aias sama tööderohke kui kevadki. Ehk siis maal on tohutult tegemist, mis tahaks enne vihmi-külmi tegemist. Ja mida rohkem õues tööd teed, seda rohkem kohustusi märkad. Ära parem oma nina õue topigi...


Panen oma tööd-kohustused lausa siia ritta, muidu on need peas nii sassis ja ei tea kuhu poole ära tormata, kui õue satub.

1. Marjapõõsaste ümberistutamine.
Mul on nüüd oma koht selleks, oma marjaaed, kuhu peaks kõik põõsad kokku tassima.

Igal pool on laiali põõsaid, mis tuleks ühte kohta kokku kaevata-tarida-istutada

2. Rabarbrite kolimine aiamaale ümber

3. Lillepeenra laiendamine, korrastamine.

Eriti majaesine ala, sest siin on algus sisse tehtud, aga suurem töö veel ees.

4. Flokside ümberistutamine.

Sellega ma suuremat ümberkorraldust ei tee, aga vaikselt sätin neid parematesse kohtadesse. Sest vanasti elas siin kaks peret ja siis poolitasid need aeda. Meie aga ühendame kahte ala jällegi. Eks nad kasvasid ka murus, ma tahaks neile korraliku peenraaluse teha. Aga kess küll kaevetööd teeb. Mul on ju

5. maasikapeenra rajamine

6. aiamaa ja kasvuhoone korrastamine...niikuinii, iga-aastane kindel asi.

7. Majaesise riisumine, niikuin

8. Õunte korjamine, niikuinii


 Marjaaed sai alguse. Mustsõstrad on paigas.

mustsõstrapõõsad

Kunagi sain vanade marjapõõsaste alt oksi, mis olid juured alla võtnudm. Panin need aiamaale maha, kuniks neile oma koha leiab. Kahjuks said nad päris pikalt oodata, nii kaks või suisa kolm aastat. Loodan, et kasvama ka lähevad. Lugesin kusagilt, et liiga suuri ei istutata enam ümber, vaid ikka pisikesi oksajupikesi. Nohh, eks siis studeerib veel. 

Nüüd on seal 11 mustsõstrapõõsast. Panin nad kahte ritta, mis tuleb veel korralikult läbi kaevata. Siis on nagu päris ja lihtsam hooldada ka.

Maja ees on peenart ka juba korrastatud ja väikestviisi ümberkorraldusi tehtud. Aga siin on rohkem puudust arusaamisest, kuidas täpselt asjad peaks sinna saama, et efekti annaks. Peab studeerima veel.


Aga õues on endiselt väga ilus.

septembri teine pool

Puudega

Paar päeva on nüüd puude kallistamisega tegeletud. Täpsemalt siis halgude kallistamise ja riita sättimisega. Ja riitade ümber ladumisega, sest vanemad puud peavad ette saama ja õuest tagumistesse riitadesse. 

Puudega tunne tuleb peale, kui peab kuuris riida teise kohta ümber laduma. Tõesti...aga mõtle kuidas tahad, ei saa selleta. Sest õues seisnud riidad olid paralleellsed ja seega alumised puud tahavad nagu veic niiskemad olla.

Ruumipuudus on vist selle asja nimi, et sellsit kilplast peab tegema.

Õues on nii kaunis ja soe, taevas on nii sinine, pilvitu. Tõeline rannailm. Palav ja mõnus.Vapustav kevad-suvi-sügis. Tulgu nüüd või pussnuge, ikka on nii hullult ilus õuehooaeg olnud.

Niitsin täna suure platsi muru ära. Kardan, et seda saab see sügis veel teha. 

Kasvuhoones kõik rohetab veel. Ei ole sealt midagi koristada, kastsin taimi. Need tahavad veel veidi kasvada. Olen pistnud esimesed füüsalid põske. Tomatitaimed on enamalt jaolt kenad rohelised, ja viljad v'rvuvad igapäevaselt, samuti paprikad.

Suvikõrvitsa peaks õues kinni katma, taimed ju õitsevad jätkuvalt, samuti kurgid. Ma olen suvikõrvitsate katmist küll edasi lükanud, et aitab ehk nende vitsutamisest. Aga nad kasvavad endiselt kenasti. Homme teen küll tüki ära ja otsin miski katte ööseks peale. Suvikõrvitsakotlette ei ole veel ju ülearu palju saanud:)

Metsast tõin vahepeal kolm korvi seaseeni. Kõik isutavad nende järele, eks ma siis pingutasin ka metsas silma ja noppisin nii palju, kui lehtedest eristada suutsin. Sattusime vist ka veidikese uputuse peale, seega neid ikka sai.

Seente tegemisest hakkab veidikese kopp ette saama, aga metsa neid otsima sõidaks iga kell veel. Homme vist on minek kaa.  

September

Selle aasta sept.  läheb päris suviselt. Iga päev kui õue astun, tuleb huulilt imestav hüüd: "oi kui soe!" ja mõtlen, et peaks õues midagi tegema. Iga päev on 20 C ligi ja pigem ülegi. Ükspäev oli susa 24. Nii mõnus. 

Lisandunud on metsaskäigud - seenemetsas. Seeni on sel aastal hullult. Olen koju vedanud juba üle 10 korvitäie. Peamiselt riisikaid, kuid ka puravikke, pilvikuid jm. Metsas on mõnus. Üldse olen sel suvel nii palju metsa saanud. Avastasin juulis ju metsmaasika langi, no sellist maasikauputust ei ole ma varem näinud. Juba olen söönud putru metsmaasikatega...mmm

Mustikale ei saanud, ei tea, kuidas ma selle aja maha magasin, vist oli liiga palav. Teiseks ei saanud metsavaarikale. Sellest on kahju, aga seenele sain. Ja nüüd on selline hoog sees, et igapäev kripeldab, kui parasjagu seenetegu käsil pole. Ja eks ülepäeva käib ika metsas ka. Mul on kodumetsad seal, kus suvel sai palju rattaga sõidetud. Seega, kui soov tekib, ajan ratta välja ja tuld! Trenn pealekauba ja nii mõnus tunne. 

Puud ajavad lehti. Teise trenniseansi saab rehaga. Mõnel õhtul nädalas õhtul paar tunnikest tuulutada ja ongi kena trimmis torso. 

Kui vaid õunu nii palju poleks, et ei tekiks küpsetamise kihku. Või kapis hapukoort, millele rakendust vaja leida. Ei tea mis komme see on, et poest alati vaja hapukoort ka võtta. Kuigi erilist hapukooresöömist meil ei toimu. Ja nii juhtub ikka päris tihti, et pistad mõne leiu peale ahju maitsva hapukoorekoogi või õunakrõbediku. Ja mis seal salata, isu on pärast mõnetunnist õuetööd või seenerallit ikka päris hea. Sööd küll head maitsvat soolast alla, aga magusaisu see ei vähenda.

Eile tõin aiamaalt kausitäie kurke. Need söön küll niisama ära. Marineeritud nüüd natuke on. Tänu headele ilmadele need õitsevad veel ja taimed on ka nii ilusad. Tahaks ühte kausitäit veel.

Peale ubade, pole ma suurt üles võtnud. Muidugi sibul ka. Seda sai sel aastal palju maha pandud, aga kahjuks rändab teda nii palju hoidistesse, et talveks küll midagi suurt ei jää. Ma ei tea, kuidas see seis nüüd selliseks kujunes. Kenasid punapeete saab varsti ja naereid ka. Peet jätab miskil ajal kasvamise järgi, või ei meeldi talle kobaras olla. Võtan küll hõredamaks, aga tema ikka kiratseb. Ehk siis ta ei kasvagi eriti suureks. Olen taga üldiselt rahul. Oleme juba mitu satsi ahjupeete teinud. Peale kütmist klaaspotiga ahju ja hommikul välja. Nii saab keedupeete kõige lihtsamal moel. 

Kütmine käib ka väikestviisi. Kuigi mitu päeva pole tuld teinud. Kui siin vahepeal sadas, siis panime ikka 15 ühikut ahju :) Ma jätan selle vist mainimata, et statistika või mille iganes huvides loetakse meil kuuris kraam kokku ka, mis sisse tuuakse. Ei, meil pole koguhulk kokku loetud ega tükiliselt arvel, veel...õnneks :)

Aga ahjus annab 15 ühikut hetkel paraja sooja. Eks siis annab teada, kui külmemaks läheb, et kuidas tükigraafik tõusma hakkab. Jälgin huviga. 

Kuna mul tugevdatud ninaga saapaid pole, siis ei lähe ma euronõuetest läbi ja kodus puid laduma ei pääse. Trügigu kuidas ma soovin.

Sügisjoonikuid on vähe. Käin neid pangega ikka noolimas. Tagant aianurgast saab mõned igapäev. Aga oruserva puudelt mitte. Seal on sel aastal puhkus. Kaks aastat järjest sai sealt hullu saagi, seega ma ei (n)urise. Sest martsipani puu annab juba vist kolmandat aastat järjest ja taliõunte, mis-iganes-nimeline puu annab ka juba häid hapusid. Seega õunu ikka saab ja jääb veidi ülegi. Eks mul väikestviisi mure on, kui nad halvaks hakkavad minema. Aga midagi pole parata, ei jõua kõiki ära süüa. Ja linnast ka sugulasi korjama ei laeku. Neil on euronõuetele vastavad turuletid. Ma ootan siiski. Mõni võiks pange või kotiga tulla küll. Kuigi mulle paistab siin elu veidi pahupidiselt. Asulast pressitakse pigem meile õunu, kui linna.

Aaaa, kreegipuu andis nii 10 kreegi ringis saaki. Nii magusad olid nad. Tänutäheks lõikasin puu tema enda võsast välja.

Ja lilled. Mul ei õitse neid enam üldse. Järgmisel aastal panen kevadel mitu peenratäit astreid ja suvedaaliaid -flokse kasvuhoonesse. Sest ma tahan õisi ka augustis näha. Ainukesed õied:

Lähiajal peaks aiamaa korda tegema. Kasvuhoone samuti. Viisin sinna pottidega aiamaakurke. Olid peenral sellised pisikesed taimed. Nüüd ronivad kenasti ja õitsevad ka. Paar baklazaani on veel tulekul. Ja füüsaleid ja noori paprikaidki. Loodan, et need värvumiseni jõuavad. Ehk siis kui ilm vähegi peab, on kasvuhoonega aega.

Rohelisi tomateid on ikka veel päris palju. Taimed on enam-vähem normaalsed. Aga kohe-kohe lubab külma, eks siis saab koristama asuda ka seal.

paprika

Peenraid võiks uuendada ja koristada. Maasikas ja mustsõstrapõõsad võiks ka ära kolida. Ja küüslauku peab kindlasti maha panema. Ehk siis kui kõike seda jõuaks õues teha, võiks sept. väga kordaläinuks kuulutada. Aga ka selletagi on päris vinge kuu, sest ilm on ilus ja seenesaak väga hea.

Ja mul on siin veidikese töö-tööd ka käsil. Teen ühte õmblemise projekti. Vuristan siin veidi. Ehk siis nagu päevad on tegemist täis ja logelemiseks või igavlemiseks pole üldse aega.

Kaseriisikate uputus ja tore riisikas

Add caption

Sain lõpuks metsast nii palju seeni, et korraks jäi süda rahule küll. Kokku vedasin neid koju 7 korvitäit. Laotasin kraami trepile, et otsast puhastamisega pihta hakata. Metsas kulus nende korjamiseks vaid 4 tundi, puhastamine, kupatamine kestis terve järgmise päeva. Hakkasin kohe ärgates pihta, kell 9, ja viimased seened tõstsin tulelt nõrguma kell 23.30.  

Pargipuravikud

tore riisikad

Neil värvub viljakeha mehh. vigastuse kohas kohe lillaks, koloriit on kena aga seene puhul ehk veidi ehmatav. Metsas ja kausis on seen väga ahvatlev ja ilus. Kujult ja tekstuurilt on need samasugused nagu kaseriisikad. Puhastamisel muutuvaid tatiseks alt, kui hakkad noaga narmaid lõikama. Muidu sama nummi.

Esimese päeva õhtuks valmis 10 purki marineeritud kaseriisikaid.  Üks väike (valge potitäis) jäi kaseriisikaid ka järgmiseks päevaks marineerida. Keskel minu jaoks tundmatuid seeni, kõik söövad, aga nime ei tea öelda. Mõningatel andmetel põdrakad. Mõista-mõista, mis seentega tegu (ja ütle mulle ka).

Täna tegin 6 purki seeneletshot. Maitses väga. Üks ports tuleb neid veel teha, seega retsept tuleb hiljem (kui seenehooaeg läbi saab). 

Kuuseriisikad, kaseriisikad, pilvikudja ja paar puravikku

kuuseriisikad

vasakul roosad kaseriisikad ja pilvikukuhi

sel korral saime kenasid pilvikumikke, selliseid noori nööbikuid. Küll neid oli hea puhastada. Kaseriisikaid ja kuusekaid ka. Suured pilvikud mulle eriti ei meeldi, aga ega neid metsa ka ei jäta. Veel õnnestus leida üks kukeseen ja paar suuremat ja paar väiksemat pilvikut. Pilvikud on mu uued lemmikud. Paned aga kodus kohe pannile, veidi köögikoort või kohvikoort valmides peale ja lähevadki kohe kaussi söögiks.

praetud puravikud

Praadisin neid lihtsalt pannil, lisasin ka veidi suvikõrvitsaid, mõistagi, ning lõpus maitsestasin koore (-kohvi) ja soola ning pipraga. Keele viis kaasa.

Reede hommikul tuleb jälle seenejahile minna. Siis on äkki juba midagi uut tekkinud. Kauem ma oodata ei malda.

Füüsal - vähenõudlik delikatess

Kirjutasin siin füüsalitest ja jälle olid paljud asjad meelest läinud. Ei mäletanud ma enam isegi, mis sorti füüsaleid ma oma kasvuhoones kasvatan. Seega panen kohe terve ülevaate siia kirja, hea talvel või kevadel lugeda, kui teen seemneostuks plaane. Sest vähemalt mina tahan seda marju jätkuvalt kasvatada. Mulle ta maitseb. 

Huvitav on see, et ma loen siit ülevaatest, et teda ei pea näpistama nagu tomatit (ta on viimasega ühest perest pärit). Minu taimed kasvavad mulle pea lõuani ja võtavad päris palju ruumi ja valgust, ehk siis laiub kõigi teistele peale, kes tast väiksemaks jäävad. Igast lehe kaenlast tuleb kaks võsu.

Mina näpistan iga päev, sest ta vohab ikka väga hoolega. Võibolla need siis ei näpista, kellel väga palju ruumi. Mina seda lubada ei saa, sest ta kasvab ikka väga metsikult. Ma kardan, et muidu ei jõua lihtsalt vilju ära oodata. Ehk siis pean veel studeerima.

Leidsin selle hea ülevaate SEEMNEMAAILMA lehelt.

FÜÜSAL  - VÄHENÕUDLIK DELIKATESS

See hinnaline eksootiline marjake võib täiendada aiapidajate toidulauda ja anda ka tulu. Ja seda seepärast, et see taim ei vaja erilist hoolt, ta on isetolmlejad, teda ei kahjusta ei lehemädanik, kartulimardikas ega mädanikud. Väga tähtis on ka see, et korjatud viljad säilivad kaua, nõudmata seejuures erilisi hoiutingimusi.

FÜÜSAL – NII MARI KUI KÖÖGIVILI
Kasvatatavad füüsalid jaotatakse 2 rühma.  Need erinevad omavahel kasvatamisnõuete ja maitseomaduste poolest.
1. Kesk-Ameerika ( köögivilja) liigid
Need on soojuse suhtes vähenõudlikud, suuresaagilised, viljad üsna suured, maitseomadused keskmised. Üldjuhul neid värskelt toiduks ei tarvitata, vaid kasutatakse töötlemiseks.
2. Lõuna-Ameerika (marja-) liigid
Need on nõudlikud soojuse suhtes, viljad on üsna väikesed, magusad, aromaatsed, dessertmarjad. Kohati kutsutakse neid maasikatomatiteks (strawberry tomato),  meil aga maasikafüüsaliks. Neid tarvitatakse värskelt, kuid sobivad ka töötlemiseks ja kuivatamiseks. Sobib väiketalunikele ja väiketootjatele kasvatamiseks.

MAASIKAFÜÜSAL.
(Physalis pubescens L.) – maasika (rosina) füüsal on üheaastane taim, pärineb Mehhikost ja USA lõunaosast, kasvab ka Peruus, Puertoriikos, Venetsueelas. Taim on madalakasvuline, kompaktne, 30-40 cm  kõrge, karvadega kaetud. Vili on pisike, väga magus(15%suhkruid), nende lõhn meenutab metsmaasikat, ananassi jne. Vilja ümbritseb tupp, mis valmides ei avane.
Toiduks tarvitamine
Maasikafüüsalit kasutatakse kui dessertmarja värskelt, teda ka kuivatatakse(„rosinad“), tehakse keedist, kompotti, sukaadi jt maiustusi. Igal juhul tuleb enne tarvitamist eemaldada vilja ümbritsev tupp.



Sortide valik

"Maasikamaitseline" – varajane sort. Taim keskmise kõrgusega, kuni 70 cm. Viljad ümmargused, pisikesed, 10-15 g, merevaigukarva, meeldiva magusa maasika maitsega ja lõhnaga. Sisaldab suures koguses pektiini, C vitamiini, suhkruid, mineraalsooli ja mikroelemente. Kasutatakse värskelt, kuivatatult, magustoiduks, keediseks, kondiitritoodetes, konserveerimiseks.

"Ananassi" Erinevalt eelmisest sordist on tema viljad väiksemad (5-10g), need on veelgi magusamad, aroom tugevam ja nad valmivad varem. Kasutatakse nii värskelt kui töödeldult.

"Sahharnõi Izjumtšik" Uus sort, lõhn ja maitse veelgi tugevam. Valminud viljade maitse eriti hea, magus, kergelt hapukas. Nendest saab ilusa merevaigukarva keedise. Toored viljad säilivad hästi. Varajane valmimine ja väga pikk säilivusaeg – kahjustusteta viljad säilivad jahedas kuni pool aastat. Aga kui neid praeahjus kuivatada, saab kerge puuviljalõhnaga maitsvaid rosinaid.

"Zolotaja rossõp" Varajane sort, viljad valmivad 92-99 päeva pärast tärkamist. Taim on poollaiuv, kompaktne, kõrgus 30-35 cm. Viljad pisikesed, läikivad, tupes vabalt, kollakas-oranzid, magusad, valmivad suhteliselt ühtlaselt, kaal 5-7g. Värskete viljade maitse hapukas-magus, meeldiva puuvilja lõhnaga. Saagikus 0,3-0,5 kg taimelt. Soovitatakse kasvatada avamaal.

"Ploomi moos".

"Bell".


FLORIDA FÜÜSAL (Physalis floridana L.)  pärineb Kesk- ja Põhja- Ameerikast. Kujult meenutab ta hoopis köögivilja-füüsalit. Mõningad uurijad peavad teda maasikafüüsali alamliigiks. Viljad pisikesed (1,5g), mahlased ja magusad, ilma happeta. Maitseomadustelt sarnane marjafüüsalitega, kasutamine sama mis peruu füüsalil.

PERUU FÜÜSAL ehk peruu kirss (Physalis peruana) on tuntud kui peruu mari või ananassikirss. Pärineb Brasiiliast (Lõuna-Ameerika), 1774.a. alates kasvatatakse ka Inglismaal, kus teda kutsutakse cape karusmarjaks (cape gooseberry). Mitmeaastane kuni 1,5-2m kõrge laiuv haruline põõsas, veidi karvane. Viljad suuremad kui maasikafüüsalil, kuid väiksemad kui köögiviljafüüsalil. Need sisaldavad palju vitamiine, mikroelemente, pektiini, maitse on õrnem ja meeldivam kui teistel liikidel, lõhn meenutab maasikat, ananassi või teisi puuvilju. Vilja ümbritseb viljatupp. Kasutatakse värskelt, kuid tehakse ka keedist, kompotti, mitmeid maiustusi. Igal juhul tuleb viljatupp eemaldada. Euroopas müügil kui eksootiline puuvili.



AGROTEHNIKA
Maasikafüüsalit saab kasvatada avamaal, kasvatades istikud ette. Seeme külvatakse märtsis . Avamaal istutakse 4-5 taime ruutmeetrile. Seeme hakkab idanema 15°C juures. See füüsal kaldub generatiivsele arengule, seetõttu tuleb stimuleerida tema vegetatiivset arengut, väetades kuni augusti keskpaigani. Isetolmleja. Saagikus 50-100 ts/ha.
Florida füüsali kasvatamine sarnaneb maasikafüüsali omale. Külv märtsi keskel, avamaale istutatakse 5-6 taime /m2. Ka florida füüsal kaldub generatiivsele arengule, seetõttu vajab rikkalikku väetamist kuni augusti keskpaigani.
Mõõduka kliimaga aladel kasvatatakse peruu füüsalit katmikalal kui üheaastast taime. Subtroopikas ta talvel ei hukku, kevadel, 2- aastal õitseb ta varakult -  mais, viljad valmivad juba suve keskel. Eestis saab kasvatada vaid katmikalal. Istikud ja taimed on väga nõudlikud mulla niiskuse ja viljakuse suhtes. Külvatakse veebruari keskel. Seemned idanevad  20°C juures. Istutatakse 2 taime /m2 ja vähem , sõltuvalt valgustingimustest.
Peruu füüsal kaldub vegetatiivsele kasvule, seepärast vajab kerget ja viljakat mulda, väetamist kuni juuli keskpaigani, augustist alates on vaja kasvu piirata, katkestades kastmise peaaegu täielikult. Isetolmleja.
Viljad varisevad harva, vaid üle küpsenult. Viljad, mis valmivad põõsal, on väga maitsvad. Enne hoiule panekut puhastada hoolikalt viljatupedest.

Raviomadused.
Füüsalit kasutatakse rahvameditsiinis suure pektiinisisalduse tõttu dieettoiduna. On võimeline siduma ja inimese organismist eemaldama raskemetalle, radionukleiide, mikroobseid toksiine, kolesterooli. Vilju kasutatakse värskelt, mahlana, aga ka tõmmise või keedisena kuivatatud viljadest podagra ja reuma, mao- ja maksahaiguste puhul. Samuti uriini väljutava vahendina põie –ja neerukivide puhul. Aitab ka hingamisteede haiguste korral. Füüsalis avastatud steroidsed aine  on valu- ja põletikuvastase toimega, mõningatel andmetel ka vähivastase toimega.



Kasutamine kulinaarias.
Mehhiko füüsalit lisatakse suppidele, neist tehakse ikrat ja kasutatakse konserveerimiseks koos porgandiga tomatikastmes. Füüsali vilju võib soolata ja marineerida nagu kurke ja tomateid, aga samuti lisada konserveerimisel kurkidele, tomatitele ja kapsale. Mehhiko füüsalist tehakse keedist ja sukaadi.
Maasikafüüsalit kasutatakse keedise, povidlo, džemmi, sukaadi, kompoti, kisselli ja kompvekkide valmistamiseks. Neid võib ka kuivatada ja kasutada nagu rosinaid.
Igal juhul tuleb enne kasutamist viljad üle vaadata, sorteerida, eemaldada riknenud. Seejärel eemaldatakse tupplehed ja vilju blanšeeritakse 2-3 minutit keevas vees. Sellega eemaldatakse kleepuv kiht. Ka kaob ebameeldiv lõhn ja kibe kõrvalmaitse.
Hoidistest on võimalik aasta läbi teha maitsvaid ja kasulikke roogi. Füüsal olekski nagu loodud ravitoitumiseks. Peale selle, et ta säilitab oma loodusliku bioloogilise koostise, on paljude sortide viljad hästi tarretuvad, seepärast pole vaja kasutada želatiini ega agar-agarit, viimane on üsna kallis.

Soolatud füüsal
Füüsalit soolatakse nagu kurki ja tomatit. Küpsed viljad panna koos maitseainetega purki. 1 kg viljade kohta võtta 30 g tilli, 4 g mädarõikajuurt, 3 g küüslauku, 1 g punast pipart. Võib kasutada ka mustsõstralehti, estragoni, basiilikut jt maitsetaimi. Oluline on vaid, et maitsetaimi ei tohiks olla 1kg viljade kohta rohkem kui 50 g. Viljadele valatakse soolvesi (60g soola 1l veele). Purgid katta puhta riidega ja jätta 7-10 päevaks toatemperatuurile. Tekkinud vaht eemaldada. Pärast piisava koguse happe tekkimist käärimisel kallake vedelik ära, keetke läbi ja valage uuesti purki ning kaanetage purgid kinni. Purgid asetage külmikusse.

Füüsali vesihoidis
Võtke valminud, terved ilma kahjustusteta viljad, puhastage tupplehtedest, peske vilju soojas vees, et liimjas aine eemalduks, loputage. Pange viljad ettevalmistatud purkidesse tihedalt ja valage peale lahus, kus 1 l vee kohta on 35 g suhkrut ja 10 g soola. Kõik viljad peavad ulatuma lahusesse. Hoidke nii toatemperatuuril 7-10 päeva. Maitske, kas on tekkinud piisavalt hapet. Seejärel katke purgid plastmasskaantega ja pange külmkappi. Neid võib hoida ka keldris, kus temperatuur on alla +6°C. Kuu aja pärast võib hakata tarbima. Füüsalit võib lisada hapendamisel ka kapsale ja koos sellega tarvitada toiduks.

Marineeritud füüsal
Marinaad: 1l vee kohta  - 50 g suhkrut, 40 g soola, 10g 80% äädikat, veidi kaneeli, 5-8 tera nelki, 4 vürtsitera, loorberilehte.
Marineerimiseks võtke küpsed viljad, blanšeerige neid (1 minutiks keeva vette), siis jahutage ja pange steriliseeritud 0,5l purkidesse. Purgi põhja pange eelnevalt maitseained. Valage peale kuum marinaad, katke purgid steriliseeritud kaantega ja steriliseerige purke 10 minutit ( alates vee keemahakkamisest). Katke purgid käterätiga ja hoidke nii kuni jahtumiseni, edasi võib säilitada toatemperatuuril.
Võib kasutada peale 1 kuud.

Füüsaliikra
500g füüsaleid, 200g sibulat, 200 g porgandit. Puhastage juurviljad, peenestage. Praadige taimeõlis. Segage, lisage maitse järgi soola, suhkrut, pipart, loorberilehte, peenestatud küüslauku, tilli ja peterselli.

Füüsali ja kabatšoki keedis
Kabatšoki võib asendada ka kõrvitsaga, siis saab keedis veelgi magusam.
1 osa füüsalit ja 2 osa kabatšokke. 1kg segu kohta võtta veidi alla 1kg suhkrut.
Füüsal puhastada tupplehtedest, pesta sooja veega ja lõigata tükkideks. Kabatšokid koorida, lõigata kuubikuteks. Segu pange emailkastrulisse, peale pange suhkur või kuum suhkrusiirup. Laske tõmbuda. Keetke mitu korda nii, et viljatükid jääksid terveks. Viimasel keetmiskorral lisage veidi nelki või ingverit.

Füüsalikeedis
Blanšeerige vilju 2-3 minutit, kurnake. Keetke 0,5 l veest ja 500g suhkrust siirup, selle kohta võtke 1kg vilju. Kuum siirup valada viljadele. Jätke nii seisma 3-4 tunniks. Siis lisage veel iga kilo füüsali kohta500g suhkrut, segage, kuumutage kuni suhkur lahustub. Keetke nõrgal tulel 10 minutit. Võtke tulelt ja jätke 5-6 tunniks seisma. Lisage veel iga kg kohta 100-200g suhkrut, keetke 10-15 minutit. Keedis on valmis, kui siirupitilk taldrikul enam laiali ei valgu. Peale kastruli tulelt võtmist peab moodustuma keedise pinnale kile. Jahutage, pange puhastesse kuivadesse purkidesse, sulgege purgid kile või pärgamendiga ning hoidke kuivas ja jahedas. Võib ka mitte jahutada ja panna kohe purkidesse ning pastöriseerida purke 15-20 minutit. Niimoodi saadakse keedis, kus füüsali viljad jäävad terveks ja on siirupist läbi imbunud.

Füüsalisukaad
Sukaad on suhkrustunud füüsaliviljad, seda võib teha keedisest. Selleks keetke keedist 5-10 minutit, siis valage sõelale ja laske siirup välja nõrguda. Terved viljad kuivatage praeahjus 35…40°C juures. Võib ka toas kuivatada. Seejärel puistake üle suhkruga. Valmis sukaadi hoidke kinnistes purkides.

Kuivatatud (vinnutatud) füüsal
See meetod võimaldab saada nii kuivatatud füüsaleid kui mahla üheaegselt.
1 kg värsketest füüsalitest saab 300g kuivatatuid.
Kuivatada võib nii spetsiaalsetes kuivatuskappides, gaasi- ja elektripliidil, tavalisel pliidil jm . Eemaldage füüsalitel tupplehed, peske sooja veega, et eemaldada liimaine, kuivatage. Kui viljad on kuni 3 cm , siis torkige need  vaid läbi, suuremad aga lõigake pooleks. Siis pange viljad suhkruga kihiti email- või klaasnõusse. 1 kg viljade kohta võtta 420g suhkrut. Katke kaanega ja pange jahedasse, et mahl välja imbuks. Hoidke temperatuuril +1…5°C 52 tundi. Mahl valada steriliseeritud purkidesse, kaanetada ja panna külmikusse. Kuumutada pole vaja. Kuid see tuleb tarvitada ära 2-2,5 kuu jooksul. Sissetegemiseks aga kuumutada 80-85°C juures ja panna steriliseeritud purkidesse.
Siirupi valmistamiseks võtta 1kg viljade kohta 200 g vett ja 360 g suhkrut. Siirupisse panna viljad, segada ja hoidke kaane all 7 minutit temperatuuril 90°C. Siis laske jahtuda 60°C-ni, kurnake siirup ja valage steriliseeritud purkidesse.
Järelejäänud füüsalid jahutage, proovige nende küpsust - nad ei tohi olla pehmeks keenud, vaid läbi kuumutatud. Siis pange füüsalitükid praeahju 90°C juurde ja hoidke 7 minutit. Laske jahtuda. Pöörake tükid ümber. Teine sama pikk soojendamine teha praeahjus 70-75°C juures. Järelejäänud osa panna roostevabale sõelale kuni 6cm paksuse kihina. Radiaatori või muu soojaallika kohal võrgul hoida 4 tundi. Vajalik on ka pidev segamine, seejärel panna paberkotti ja hoida 4-5 päeva, et niiskus ühtlustuks. Siis võib panna füüsalid kilekotti  või klaaspurki ja sulgeda tihedalt. Toote niiskus võib olla 22%. Hoida pimedas ja 12-18°C ja 65-70% õhuniiskuse juures.
Niimoodi töödeldud füüsal asendab nii lastele kui täiskasvanutele kompvekke. Sellest võib teha pirukatäidist, kaunistada sellega torte ja muid roogasid, lisada salatitesse, kasutada maitseainena nii pagaritoodetes kui kala- ja lihatoitudes.
Kui kuivatatud füüsalile valada eelnevalt keedetud vett (80°C) ja lasta tõmbuda 1,5-2 tundi, siis võib sellest teha kompotti, lisades maitse järgi ka teisi kuivatud puuvilju.
Mahla soovitatakse kasutada koos kohupiimaga, keefiriga, kohvi, tee,  kondiitritoodetega, lisada kissellidele, kompottidele.
Kuivatatud füüsal võib asendada rosinaid võiviigimarju, eriti põhjapoolsetel aladel.

Loe rohkem: Aedniku aasta.

Panen kohe ka mõnede teiste, kes kasvatanud, kogemused ka siia linkidena:

 http://kadakaaed.blogspot.com/2007/09/peruu-fsal-physalis-peruviana.html
 http://anneaed.blogspot.com/2012/10/natuke-eksootikat.html